Intervallkordamine
Intervallkordamine: kuidas see töötab ja kuidas seda eksamiteks kasutada
Intervallkordamine on lihtsaim viis jätta palju meelde pikaks ajaks: korda iga fakti just enne, kui selle unustaksid. Siit loed, miks see töötab, kuidas rakendused otsustavad, millal korrata, ja kuidas seda enne eksamit kasutada.
Unustamiskõver
1880. aastatel mõõtis Hermann Ebbinghaus, kui kiiresti ta õpitud loendeid unustas. Mälu langes alguses järsult ja seejärel stabiliseerus ning iga kord, kui ta loendit uuesti õppis, tuhmus see aeglasemalt. See kõver ongi kogu idee: iga hästi ajastatud kordus laseb järgmisel kauem oodata.
Testimine on parem kui uuesti lugemine
Uuesti lugemine tundub tulemuslik, sest materjal näib tuttav. Tuttav pole aga sama mis meeles. Vastuse mälust välja kaevamine, nagu mälukaardiga, tugevdab seda palju rohkem kui uuesti lugemine – seda nimetatakse testimisefektiks ehk meenutamisharjutuseks.
Kuidas ajastaja otsustab, millal korrata
Pärast iga kaarti ütled, kuidas läks. Ajastaja kasutab seda, et hinnata, kui hästi sa kaarti tead ja millal sa selle tõenäoliselt unustad, ning toob selle tagasi just enne seda. Lihtsate kaartide vahed kasvavad kuudeks, rasked tulevad tagasi mõne päeva jooksul.
- SM-2, mis pärineb 1980. aastate lõpu SuperMemost, korrutab iga intervalli kergusteguriga, mis tõuseb ja langeb sinu vastuste järgi. Anki kasutas seda aastaid.
- FSRS (Free Spaced Repetition Scheduler) on avatud lähtekoodiga ja modelleerib iga kaardi stabiilsust, raskust ja tõenäosust, et sa seda veel mäletad. Valid soovitud meeldejäävuse, näiteks 90%, ja see ajastab kordused selle järgi.
Autorite avaldatud võrdlustestis ennustab FSRS paremini kui SM-2, mida sa mäletad, mis tähendab sama tulemuse jaoks vähem kordusi. FlashCardz ajastab iga kaardi FSRS-iga, sihiks 90% meeldejäävus.
Intervallkordamine enne eksamit
Hajutamine töötab kõige paremini siis, kui on aega. Alusta kursuse kaartidega varakult ja paar minutit päevas viib need eksamini. Kui eksam on järgmisel nädalal, on hajutamine ikkagi parem kui üks pikk öö, ja peale saad alati lisada viimase tuupimissessiooni.
FlashCardz planeerib sinu eksamikuupäevade järgi: lähima eksamiga kursus tuleb esimesena ja valesti läinud kaardid tulevad varem tagasi.
Kuidas sellest harjumus teha
- Korda iga päev, kasvõi lühidalt. Kümme minutit päevas on parem kui tund kord nädalas.
- Ära lisa korraga liiga palju uusi kaarte: iga uus kaart toob endaga kaasa kordusi nädalateks. FlashCardz alustab 25 kaardiga päevas.
- Vasta ausalt. Kui märgid valesti läinud kaardi teatuks, peidad selle endalt lihtsalt eksamini.
- Võta planeeritud vabu päevi, selle asemel et juhuslikult vahele jätta, et ajakava saaks nendega arvestada.
Küsimused
Mitu uut kaarti peaksin päevas õppima?
Tavaline algus on umbes 20–30. Iga uus kaart toob endaga kaasa kordusi nädalateks, nii et lisa rohkem alles siis, kui igapäevased kordused tunduvad mugavad.
Mis juhtub, kui jätan päeva vahele?
Kaardid ootavad sind, midagi ei lähe kaduma. FlashCardz laseb sul ka vabu päevi planeerida, nii et kordused jaotatakse nende ümber.
Kas FSRS on parem kui SM-2?
FSRS-i autorite avaldatud võrdlustestis ennustab see meenutamist täpsemalt kui SM-2, nii et sama meeldejäävuse jaoks on vaja vähem kordusi.